Ikoon uues kuues: Škoda 100 kui tänapäevane sedaan

27. November 2025

Mis oleks, kui Škoda esimene „miljonimudel“ toodetaks täna uuesti, kasutades brändi praegust Modern Solid disainikeelt? Inspireerituna ettevõtte rikkalikust pärandist lõid Škoda Auto disainerid legendaarse mudeli uue, kaasaegse tõlgenduse—tänapäevase visiooni Škoda 100 sedaanist.

Škoda 100 toodeti aastatel 1969–1977 ning sellest sai brändi esimene sõiduk, mille tootmismaht ületas ühe miljoni piiri. Kuigi seda peeti tol ajal taskukohaseks rahvaautoks, polnud auto omamine sugugi tavaline. See inspireeris disainer Martin Paclti mudelit uuesti tõlgendama – seekord luksuslikuma, limusiinilaadse iseloomuga. „Võtsin eeskujuks Superbi proportsioonid ja tulemus tuli sellest veidi suurem,“ kirjeldab ta oma idee põhialust.

Peamine põhjus Škoda 100 valimiseks oli selle populaarsus, mida Paclt mäletab oma lapsepõlvest. „Tahtsin töötada autoga, mida inimesed hästi tunnevad ja mida paljud kunagi ise omasid. Škoda 100 võlus mind oma puhaste, ajatute joontega, mis haakuvad tugevalt tänase Modern Solid disainisuunaga,“ ütleb ta.

Algusest peale teadis Paclt, et ta ei soovi retrostiilis taasloomist. Eesmärk oli säilitada originaali olemus eelkõige proportsioonide ja üldise karakteri kaudu. Seetõttu jäi tõlgendus klassikalise sedaani vormi juurde, säilitades elegantsed ja voolavad jooned.

Škoda 100

Škoda 100/110 seeriast sai brändi esimene mudel, mille tootmismaht ületas ühe miljoni – kokku toodeti aastatel 1969–1977 1 079 708 autot. Auto säilitas tagamootori ja tagaveo kontseptsiooni, mis pärines selle eelkäijalt, 1000 MB-lt. See neljaukseline sedaan oli tuntud oma elegantsete, tasakaalustatud joonte, praktiliste lahenduste ja üllatavalt luksuslike omaduste poolest. Škoda 100-d täiendas 1,0-liitrine neljasilindriline mootor võimsusega 35 kW, Škoda 110 pakkus 1,1-liitrise mootoriga 39 kW ning LS-versioonid ulatusid 46 kW-ni.

Julge austusavaldus originaalile

Üks kontseptsiooni ebatavalisemaid jooni on tagaosa kuju tagumiste uste taga. Selle inspiratsioon tuli originaalauto esi- ja tagaakende sarnastest vormidest. „Aknad olid peaaegu vahetatavad ning mõtlesin, et oleks huvitav seda seost ära kasutada,“ selgitab Paclt. Nii jõuti julge disainilahenduseni – tagumist akent pole üldse. See lubab tagaosa pindadel peegeldada esiosa klaasipindade skulptuursust. „See on väike katse väljakutsuda kokkulepitud norme. See tekitab kindlasti emotsioone—ja disain peabki seda tegema,“ märgib ta. Signatuuriline ovaalne graafika, mis on kasutatud nii ees kui taga, tugevdab seost klassikalise Škoda 100-ga.

Ebatavaline tagaosa lahendus andis ka võimaluse sõiduki tehnilist ülesehitust ümber mõtestada. „Tahan luua kontsepti, milles on teatav reaalsustaju,“ ütleb Paclt. Tagaklaasi puudumine võimaldas integreerida sellesse piirkonda värske õhu sisselaskeava, mida täiendavad minimalistlikud õhuavad tagatiibadel. „Isegi elektriauto – ja see visioon on mõeldud elektrilisena, vajab jahutust. Õhu sisselaskmine katuse kohal näeb äge välja ja suunab õhu tõhusalt kabiini taha paigutatud tehniliste komponentideni. Oli loogiline säilitada originaalse Škoda 100 tagamootori filosoofia,“ ütleb Martin.

Tehniliselt järgib Paclti visioon klassikalist „kõik taga“ kontseptsiooni. „Mulle meeldib tagaveo idee. See võimaldas mul lükata esisilda ettepoole ja luua tõeliselt lühikese esiporitiiva ulatuse,“ lisab ta. Esmane panipaik asub ees, mida täiendab väiksem täiendav panipaik taga asuva jõuallika kohal.

Teretulnud loominguline väljakutse

Paclti jaoks, kes on esituledes spetsialiseerunud välisdisainer, oli Škoda 100 kaasaegne tõlgendus värskendav väljakutse. Kuigi tema igapäevatöö keskendub üksikutele väliselementidele, andis see projekt võimaluse kujundada terviklik auto vastavalt oma visioonile. „Pidin vältima ainult Vision O kontseptsiooniga seotud teemasid, millele ma veidi varem olin kaasa aidanud,“ märgib ta.

Tema protsess algas traditsiooniliste visanditega värvipliiatsitega. „Need võimaldavad mul kiiresti palju joonistusi teha ja kohe hinnata, kas idee töötab,“ selgitab ta. „Kui leidsin toimiva kontseptsiooni, hakkasin seda detailsemalt arendama.“

Huvitaval kombel põhines disaini lähtekoht praeguse Superbi mõõdutabelil. „Sain aru, et uus Škoda 100 peab olema veidi suurem, laiem ja hästi ratastel seisma, mis on täiesti hädavajalik,“ ütleb ta. Sellest edasi ehitas ta oma visiooni 3D-mudeli: modernse, enesekindla austusavalduse originaalautole.

Martin Paclt

Martin Paclt on töötanud Škoda Autos üle 11 aasta. Disaineriks saamise inspiratsiooni sai ta oma isalt, arhitektilt. „Mõistsin varakult, et tahan asjadele kuju anda,“ ütleb ta. Pärast õpinguid ja lühikest karjääri tööstusdisainis liitus ta Škodaga ning sai kohe esituledisaini meeskonna liikmeks, kus ta töötab tänaseni. „Aga püüan järk-järgult oma tegevusala laiendada ja panustada oma ideedega autode üldisesse välisdisaini,“ kirjeldab Martin. See on üks põhjusi, miks ta oma tõlgenduse loomist Škoda 100-st väga nautis.

Ta on osalenud paljude mudelite loomisel, sealhulgas Enyaq, Karoq, Kamiq ja Kodiaq, samuti kontseptsioonidel Vision X ja Vision 7S. Hiljuti panustas ta Vision O kontseptsiooni.