Küsimused ja vastused – Kuidas astuda esimesed triatlonisammud?

Kas oled kunagi mõelnud triatloni läbimise peale, kuid pole senimaani jõudnud või julgenud neid esimesi samme ette võtta?

Ergo Kukk räägib aga enda kogemusest ning väljakutsetest, kuidas tal õnnestus 2019. aastal läbida täispikk Tallinna IRONMAN Triatlon.

Tutvusta end ning räägi, kuidas ja millal Sa IRONMAN-i tiimiga liitusid?

Mina olen Ergo Kukk, IRONMAN Eesti turundusjuht. Aktiivne spordisell, kes elab, töötab ja puhkab tõelises spordivaimus. Seega tundus nagu elu täiesti loogiline keerdkäik, et ühel hetkel satun töötama organisatsiooni, mis jagab neid samu väärtusi. IRONMAN tiimiga liitusin juba aasta 2018 alguses, mil Tallinnas plaaniti esimest täispikka IRONMAN võistlust. Alguses aitasin rohkem sotsiaalmeediaga, nüüdseks on jäänud minu vastutada nii IRONMAN Eesti ürituste kui ka teiste väiksemate MTÜ Sportlik Eesti sündmuste turundus. Tööd on palju, kuid ma naudin igat päeva selles.

Millal Sul tekkis üldse selline mõte, et just nüüd on õige aeg läbida täispikk Tallinna IRONMAN Triatlon?

Tegemist oli mõttega, mis sai alguse ühel augustikuisel päeval aastal 2017, mil ametliku pressikonverentsiga kuulutati välja IRONMAN Tallinn 2018. Tollest hetkest peale olin ma brändi IRONMAN lummuses. Eesmärk, mida võtavad ette füüsiliselt, kuid eelkõige vaimselt tugevad spordiharrastajad. Ka mina tahtsin nende hulka kuuluda.

Millal algasid Sinu treeningud enne triatlonit ning kuidas see teekond võistluseni kulges?

  • Teekond eesmärgini oli aga tõeline katsumus. Katsumused algasid juba enne võistlusele registreerimist. Eelkõige lõi kohe pahviks registreerimistasu, mis vaesele tudengile käis pisut üle jõu. Õnneks tänapäeval on raha kogumiseks hulganisti erinevaid platvorme. Minul oli suureks abiks Hooandja, kust sai alguse RaudKuke projekt. Ligi kuu ajaga oli registreerimisraha koos ning kübeke jäi ülegi, et varustust osta. Kokku panustas minu eesmärki üle 70 inimese.
  • Alguse said RaudKuke kepikõnnitrennid ning enda tegemistest sai kirjutatud Ajakiri Sport blogiportaalis. Minu moto on siiani “Selleks, et sportlikult midagi suurt ette võtta, ei pea olema keskeakriisis ja õllekõhuga”.
  • Kuid ka kõige roosilisemal hetkel tuleb vastu seista ootamatustele. Piisas vaid ühest saatuslikust ööst, mil muutus minu edasine eluviis. Kukkusin enda põlve täiesti ribadeks, mille tagajärjel tuli veeta operatsioonilaual kokku 8 tundi.
  • Järgnesid ühed raskeimad kuud. Harjumuspärane aktiivne eluviis oli vahetunud voodirežiimiga. Olin nagu õnnetusehunnik, kellest ei olnud kasu ei mulle endale kui ka teistele. Suured plaanid asendusid lihtsalt teleka ees aja surnuks löömisega, sest muu jaoks ei jätkunud lihtsalt motivatsiooni. Kuid õnneks tänu nendele vähestele eneseusu raasukestele ning kõikide sõprade ning pere toele sain jalad sõna otses mõttes taas alla. Vaikselt venisid trennid taas pikemaks ning keha suutis suurte koormustega kohaneda. Trenni on mulle alati meeldinud teha, seega sellega probleemi polnud.
  • Aastal 2018 tegime IRONMAN Tallinna läbi ikkagi tiimiga (mina ujusin), kuid suur unistus oli veel täitmata… 3. augustini aastal 2019. See oli raske, IRONMAN peabki olema raske. Põlve säästmiseks ei hakanud end jooksusammuga vaevama. “Parem tugev kõnnisamm kui nõrk jooksu oma,” nii ma endale rajal sõnu peale lugesin. Kokku olin rajal üle 15 tunni. On raske panna seda tunnet sõnadesse, mis mind finišijärgselt valdas. Õnnejoovastus, tänulikkus nii endale kui ka toetajatele võtsid üle mu keha ja vaimu.

Milline ala kolmest osutas Sulle enim väljakutseid?

Kindlasti siis „jooksmine“. Teadsin, et oleksin suutnud vähemalt pool maratonist läbida joostes, kuid siis oleksin riskinud, et äkki teises pooles annab põlv täitsa alla ning finiš jääb vaid unistuseks. Õnneks pidas keha vastu ning finišisirgel sai ka mõned jooksusammud tehtud.

Kuidas valida võistluse ning treeningute jaoks sobiv varustus?

Mind ei motiveerinud IRONMANi läbimise aeg, ma lihtsalt tahtsin jõuda finišisse. Seetõttu otsisin oma varustuses pigem mugavust kui et metsikut aerodünaamilisust või kiirust. Eelkõige tasub aga proovida. Ärge tormake kohe poodi ostma. Triatloni kogukonnas on mitmeid lahkeid inimesi, kes annaksid oma ratast või kalipsot proovida. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Mis osutus terve triatloniga kaasneva melu juures kõige põnevamaks/üllatavamaks?

Vabatahtlikud on meil uskumatud! IRONMAN Eesti turundusjuhina tihtipeale ei märganud, kui suurt osa mängivad meie ürituses vabatahtlikud. Rajal olles aga näed nende tõelist väärtust. See energia on vapustav. Lihtsalt imetlusväärne on näha, et hommiku varajastest tundidest kui viimaste osalejateni rajal on nad olemas ja toetavad osalejaid kogu oma energiaga.

Millised mõtted ja tunded Sind peale lõpetamist valdasid?

Kogu see teekond käis silme eest läbi. Ma ei ole üldiselt väga õrna hingega ega poeta just sageli pisarat. Ikkagi kange Eesti mees, aga vot tollel hetkel nutsin ma tõelisi õnnepisaraid. Ma olin uhke enda üle ja siiralt tänulik kõigile, kes mind sellel teekonnal abistasid. Siiamaani vaieldamatult minu elu kõige emotsionaalsem hetk.

Kas plaanid tulevikus end taaskord proovile panna ning veel mõne täispika triatloni läbida?

Kindlasti…. Aga pole õrna aimugi kuna ja kus. Hetkel pigem teiste sportlike eesmärkida otsingul, kuid IRONMAN üritusel on alati mu südames koht olemas.

Kes võiks aga osaleda ŠKODA Laagri 4:18:4 rahvatriatlonil?

Škoda Laagri 4:18:4 rahvatriatlonil võiksid osa võtta just need, kes alles alustavad triatloniga ning on tegemas esimesi samme sellel maastikul. See on suurepärane võimalus näha, missugust emotsiooni pakub triatlon. Võimalus näha, mida teeb sinu keha, kui tuled ujumast ning tõttad otse rattarajale või kui kanged on lihased, kui ratta seljast maha ronid ning teed oma esimesi jooksusamme. Kõik ei pea jõudma IRONMANile ja see ei peagi olema kõigi unistuste eesmärk. Aga rahvatriatlonid loovad meile vähemalt ettekujutuse, missuguse on triatloniürituste emotsioon ja atmosfäär.